LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIDU PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

  1. Lääne-Virumaa Spordiliit (ametliku lühendina LVSL, edaspidi kasutatud – Liit) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud sportliku tegevuse arendamisele ja selleks tingimuste loomisele Lääne- Virumaal
  2. Liit ühendab Lääne-Virumaal tegelevaid spordiklubisid, -seltse ja –ühendusi (edaspidi: klubid) ühistegevuseks, sportliku tegevuse edendamiseks maakonnas ning sellealase tegevuse koordeneerimiseks.
  3. Liit juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, spordiseadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Euroopa spordihartast, Eesti Spordi Hartast.
  4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatake põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tulu liikmete vahel ei jaotata ja rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.
  5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Oma õiguste teostamiseks on Liidul õigus pöörduda Lääne-Virumaa omavalistusorganite, riigiasutuste või kohtute poole.
  6. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle valdamise, kasutamise ja käsutamise ainuõigus. Tal on oma pitsat ja arvelduskonto. Liidu majandusaastaks on kalendriaasta.
  7. Liidu ingliskeelseks nimetuseks on – West-Virumaa Sport Association. Liidu asukohaks on Rakvere linn, Lääne-Viru maakond, Eesti.

II. LIIDU EESMÄRK JA TEGEVUS

8.Liidu eesmärk on spordi edendamine ja sportlike eluviiside laiendamine Lääne-Virumaa (edaspidi maakonna) elanikkonna seas. Liit propageerib, koordineerib ja korraldab tervise- ja võistlussporti maakonnas.

Eesmärgi täitmiseks Liit:

  • ühendab juriidiliselt maakonna spordiklubisid, koordineerib ja arendab koostööd ning vahendab infot nende vahel, koondab ressursse ja vahendeid liikmetele praktilise , metoodilise ja muu abi osutamiseks, peab Liidu liikmete arvestust;
  • propageerib spordiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu tegevusse huvilisi, eelkõige noori ja toetajaid, arendab aktiivser tegevust maakonna elanikkonna spordihuvi tõstmiseks:
  • osaleb koostöös Lääne-Viru Maavalitsuse, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja vabariiklike spordialaliitudega maakonna spordi tegevusmudeli (sh organisatsioonilise ja rahastamise) väljatöötamisel ja täiustamisel;
  • osaleb maakonna spordi võistlussüsteemi väljaarendamisel ja vastava arengukava koostamisel;
  • nõustab maakonna spordiklubisi, ühendusi ja seltse ning nende juhte ning treenereid jt töötajaid;
  • korraldab kasumit mittetaotleval viisil sportlikku tegevust Lääne-Virumaal – töötab välja Liidu võistluste juhendid, koordineerib ja korraldab maakonna tiitli- jm võistlusi ning sõlmib lepinguid nende läbiviimiseks, süstematiseerib ja jäädvustab võistlustulemusi ning edastab vastavatele spordialaliitudele, organiseerib osavõtte võistlustest, koostab edetabeleid, hangib klubidele metoodilisi materjale, autasustab liikmeid, sportlasi ja toetajaid;
  • korraldab ja koordineerib liikumisharrastust stimuleerivaid üritusi (liikumusharrastse ürituste sarjad)
  • komplekteerib ja lähetab maakonna koondisi võistlustele;
  • koostab Liidu arengukava, aasta tegevuskavaja – eelarve;
  • kaitseb ja esindab oma liikmete ühishuvisi, arendab koostööd Eesti Olümpiakomiteega, spordialaliitudega, teiste piirkondlike jm spordiühendustega ning maakonna ning riigi spordi juhtorganitega, teiste kohalike omavalitsustega, äri-ning muude ühingutega nii kodu –kui ka välismaal, määrab vajadusel Liidu esindajad teistesse organisatsioonidesse;
  • teeb ettepanekuid ja koostööd maakonna spordiehitiste ekspluateerimise ja rajamise planeerimisel;
  • arendab koostööd maakonna noorsoo, kultuuri, hariduse, tervise edendamise, kriminaalpreventatsiooni, integratsiooni, uimastitarbimist ja AIDS- i ennetavate jm institutsioonidega ning riigi kaitsejõududega;
  • edastab infot, sealhulgas maakonna spordisündmusti kajastavatele meediasväljunditele;
  • koostöös spordialaliitude ja koolitusasutustega koordineerib ja korraldab spordialast koolitust ja täiendkoolitust maakonnas tegutsevatele treeneritele;
  • loob vastavalt võimalustele soodustingimustel Liidu liikmetele Liidu vara kasutamisel, võistlustel osalemiseks ning spordivarustuse hankimiseks;
  • viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor – ning reklaamlepinguid;
  • stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.
  1. Liit näeb end EOK liikmena, kus Liit on maakonna spordiliikumist ainuesindav piirkondlik ühendus – maakondlik liit, kes on pädev välja töötama maakonna spordielu strateegiat ja taktikat ning koostama vajalikke arengukavu ning eelarveid.
  2. Liit võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi saavutamiseks, kuid ei või kahjustada teiste isikute põhiseaduse ja seadusega tagatud huve ega olla suunatud ühiskonnaelu demokraatlike põhimõtete vastu.

III. LIIDU LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, VÄLJAASTUMINE JA – ARVAMINE

  1. Liidu liikmeteks võivad olla maakonnas mittetulundusühinguna tegutsevad spordiklubid, -seltsid ja – ühendused, kes:
  • Tegutsevad maakonnas aktiivselt spordi harrastamisega;
  • tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja;
  • Osalevad aktiivselt Liidu tegevuses;
  • Tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu;
  • On täitnud ja täidavad riiklikult ja Lääne-Virumaa Maavalitsuse / Spordiliidu poolt kehtestatud statistilised, raamatupidamise jms aruanded.

Ühesugust spordiala viljelevate klubide arv Liidus ei või tõusta üle 1/3.

Liidu liikmete liikmed kuuluvad Liitu oma klubi kaudu. Liidu toetajaliikmeks võivad olla juriidilised ja füüsilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa Liidu eesmärgi saavutamisele. Toetajaliikme statuudi kinnitab Liidu juhatus.

  1. Liidu liikmeks astumiseks tuleb klubil esitada Liidu juhatusele:
  • Kirjalik avaldus;
  • Kirjalik ülevaade klubi senisest tegevusest, sh viljelevate spordialade loetelu;
  • Mittetulundusühingu registrikaart;
  • Koopia klubi registreeritud põhikirjast.

Liidu juhatus teeb otsuse liikseks võtmise kohta 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse ja lisatud materjalide laekumise päevast. Liikmelisus jõustub Liidu juhatuse otsuse järgse ühekordse sisseastumismaksu tasumise hetkest. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja igaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja ja korra kinnitab Liidu üldkoosolek. Kui Liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks võtmine otsustatakse Liidu Üldkoosolekul.

  1. Liikmelisus Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikmeks olemise ümberkujundamisel seaduses sätestatud viisil. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus Liidus.
  1. Liidu liige võib oma juhtorgani otsuse põhjal jaLiidule esitatud kirjaliku avalduse alusel Liidu liikmeskonnast peale vastastikuste kohustuste likvideerimist välja astuda. Liige võib Liidust välja astuda pärast 1- kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet eikohaldata kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
  1. Liikme võib Liidust väljaarvata juhatuse otsusega kui ta ei täida Lidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valiud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu 2 aasta vältel.

Liidust välja arvatud välja arvatud liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest teatada kirjalikult ühe kuu jooksul. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumismaksu ja liikmemksu ei tagastata.

  1. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmel, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigust Liidu varale.
  1. Liidu Liikmetel on õigus:
  • Osaleda ja olla esindatud Liidu kõigil üritustel ja tegevuses;
  • Kasutadad Liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt Liidus kehtestatud korrale;
  • Oma esindajate kaudu osaleda hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud Liidu juht- , kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
  • Esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada Liidu tegevusest teada huvitavat informatsiooni;
  • Esitada Liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja muu toetuse saamiseks;
  • Kirjalikult volitada mõnda teist Liidu liiget end esindama Liidu üldkoosolekul;
  • Kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja eeliskorras Liidu vara,
  • Liidust välja astuda, esitades juhatusele sellekohase avalduse;
  • Kasutada teisi mittetulundusühingute seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud õigusi.
  1. Liidu liikmed on kohustatud :
  • Järgima Liidu põhikirja ning valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
  • Arendama ja/ või harrastama sportlikku tegevust maakonnas;
  • Oma klubi esindajate kaudu osalema korralise ja erakorraliste üldkoosolekute ja liidu valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
  • Tasuma õigeaegselt liikmemakse;
  • Kasutama heaperemehelikult ning sästlikult Liidu vara;
  • Hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärgi ja põhimõtete eest.

Teisi kohustusi, lisaks loetletutele saab liikmetele seada Liidu üldkoosolek ja Liidu juhatus, omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

IV. LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELVALVE

19.Liidu juhtorganid on Liidu üldkoosolek (edaspidi koosolek), Liidu juhatus (edaspidi juhatus) ja Liidu juhatuse esimees. Liidul on revident või ta kasutab audiitori teenuseid. Juhatuse otsusel võib moodustada lisaks muid Liidu organeid – sektsioone, toimkondi vms.

  1. Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete esindajatest koosnev üldkoosolek, üldkoosoleku vahelisel ajal aga juhatus. Korralised üldkoosolekudtoimuvad vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõppemisele järgneva poolaasta jooksul.

Üldkoosolekus võivad osaleda:

  • Hääleõigusega – lihtkirjaliku volikirja alusele üks hääleõiguslik esindaja iga Liidu liikme kohta;
  • Hääletamise õiguseta – toetajaliikmed, revident, audiitor ja kutsutud külalised.
  1. Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatuse omal initsiatiivil või 30 päeva jooksul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära nõidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest või 1/3 juhatuse liikemete või revidendi või audiitori nõudmisel. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesolevas punktis nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
  1. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates tuleb ära näidata üldkoosoleku toimumise koht, aeg ja päevakorra projekt.
  1. Üldkoosoleku pädevus:

Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või Liidu muu organi pädevusse, sealhulgas:

  • Põhikirja vastuvõtmine ning muutmine vastavalt vajadusele ja kehtivale seadusandlusele;
  • Eesmärgi muutmine;
  • Revidendi või audiitori arvamuse ärakuulamine;
  • Majandusaasta aruande (raamatupidamise aasta- ja tegevusaruande) kinnitamine;
  • Juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
  • Juhatuse liikmete arvu kehtestamine, nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine;
  • Juhatuse liikmete valimine ja ennetähtaegne tagasikutsumine, revidendi või audiitori määramine;
  • Juhatuse või muu organi liikmetega tehingutegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus võu nõudes Liidu esindaja määramine;
  • Liidu lõpetamise otsustamine.
  1. Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastu võetud reglemendi järgi, Kui ka üks üldkoosolekus osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel.
  1. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseis, kui sellel on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvoorumnõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget.

Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis kui üldkoosolekul on esindatud kõik Liidu liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud Liidu kõik liikmed.

Kui Liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekul esindatud Liidu liikmele.

Igal üldkoosolekul esindatud Liidu liikmel on hääletamisel üks hääl.

  1. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmete esindajatest.Üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.

Liidu liikme esindaja,kes on  ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Nimetatud Liidu liikemete esindajate hääli ei arvestata esindatuse määramisel. Üldkoosoleku poolt Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks  või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

  1. Põhikirjas ettenähtud eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolet on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrise kandmisest. Ppõhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
  1. Kohus võib Liidu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
  1. Juhatus

Juhatus on Liidu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, kes juhib Liigu tegevust vastavalt käesolevale põhikirjale üldkoosolekute vahelisel ajal.

Juhatus peab andma Liidu liikemtele vajalikku tavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.

Juhatuse liikmete alammääraks on kolm ja ülemmääraks üheksa inimest. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Vähemalt pooled Lidujuhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

  1. Juhatuse liikmed valib üldkoosolek lihthäälteenamusega. Juhatus valib endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
  1. Juhatuse liikmed esindavad Liitu kõikides üigustoimingutes kahekesi ühiselt, välja arvatud juhatuse esimees, kes esindab liitu ainuisikuliselt.
  1. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.

Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või ome kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel põhjendatud kulutuste hüvitamist.

  1. Juhatuse pädevusse kuulub:
  • Liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast väljaastumise ja – arvamise, soodustustest ilmajätmise, liikmelisuse ajutise peatamise küsimuste otsustamine, Liidu liikmete registri pidamine,
  • Arengukavade ja eelarvete kinnitamine;
  • Raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;
  • Majandusaasta aruande esitamine üldkogule;
  • Nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majanudategevuse raamidest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
    • Osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;
    • Kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
    • Investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastas ettenähtud summa;
    • Laenude ja võlakohtustuse võtmine, mis ületavas selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
    • Laenude andmine ja võlakohtustute tasumine;
    • Liidu kinnisvara võõrandamise, rentimis, pantimise, laenamise, tasuta ajutiseks kasutamiseks andmise otsustamine;
  • Stipendiumite määramine;
  • Muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse,
  1. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, aga mitte harvem, kui üks kord kolme kuu jooksul. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.

Juhatuse otsuseid võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab juhatuse esimehe hääl. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt.

Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutab alla juhatuse esimees või koosoleku juhataja ning protokollija.

  1. Juhatuse või muu organi liikme vastutus.

Juhatuse, samuti muu organi liikmed, vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

Juhatuse või muu organi liige vabaneb vastutusest juhul, kui tema poolt esitatud eriarvamus on fikseeritud juhatuse koosoleku protokollis või ta puudub mõjuval põhjusel koosolekust.

  1. Liidu juhatuse esimees

Liidu juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Kui juhatuse esimees täidab lisaks muid Liidu igapäevase tegevjuhtimisega seotud ülesandeid, võib temaga sõlmida lepinguid üldkoosolekul määratud Liidu esindaja (punkt 23, lõige 8).

  1. Järelvalvet Liidu teiste organite tegevuse üle teostab üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revidendi või audiitori. Järelvalvet teostav isik peab olema teovõimeline füüsiline isik ning ta ei tohi kuuluda klubi juhatuse liikmete hulka ega töötada klubis raamatupidajana. Järelvalve teostja määratakse üldkoosoleku otsuses näidatud volituste ajaks põhikirjas sätestatud korra alusel. Järelvalve teostaja viib läbi Liidu majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab revisjoni kohta aruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Järelvalvet teostatakse vastavaltvajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

 V LIIDU VAHENDID JA VARA:

  1. Liidul on õigus sportliku tegevuse toetamiseks maakonnas ja põhikirjalise eesmärgi realiseerimiseks arendada majanduslikku tegevust.
  1. Liidu varaks on igasugune vara, mis on vajalik Liidu eesmärgi realiseerimiseks ja tegevusaladel tegutsemiseks.
  1. Liidu vahendid ja varad moodustuvad:
  • Sisseastumis-ja liikmemaksudest;
  • Füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
  • Riiklikest, Lääne-Viru Maavalitsuse ja Ühisomavalitsuste toetustest ning toetustest üleriigilistelt spordiühendustelt; toetustest sihtkapitalilt ja sihtasutustelt;
  • Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressituludest ning muudest laekumistest.
  1. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja käesolevale põhikirjale.

Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda kasutusse jne. ) oma liikmetele Liidu liige Liidule lepingulisel alusel.

Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste ees, liikmed ei kanna varalist kohustust Liidu kohustuste eest.

  1. Liit peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded kehtestatud korras.
  1. Liigu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollib Liidu revident või audiitor ja seaduses sätestatud isikud oma pädevuse piirides.

VI LIIDU LÕPETAMINE

44. Liit lõpetatakse:

  • Üldkoosoleku otsuse alusel kui Liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirja punktis 21 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalejate liikmete esindajatest;
  • Pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et Liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed Liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
  • Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
  • Üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse liikmeid ja revidenti või audiitorit;
  • Sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.
  1. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelel elukoht on Eestis.

Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 30 ja 32 sätestatud korda. Likvideerijatel on Liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õiges esitada Liitu ainult ühiselt.

  1. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või riigile või kohalikule omavalitsusele. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Liidu likvideerimiseks.

Likvideerijad avaldavad viivitamata teate Liidu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.

Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest.

Kui likvideeritava Liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

  1. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühingute nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
  1. Liidu lõppemisel kustustatakse Liit registrist Liidu (likvideerijate) avalduse põhjal. Kui Liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustustamiseks registrist, on registripidajal õigus Liit registrist kustutada.

Likvideerijad annavad Liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule.

Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal,

Kui likvideerijas ei ole täitnud oma kohustusi või on Liidu vara välja jaganud enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajale tekitatud kahju eest solidaarselt.

VII. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

  1. Liit (ühendav liit) võib ühineda teise liiduga (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 Liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 kooosolekul osalenud liikmete esindajatest. Ühendav liit loetakse lõppenuks.

Liit võib ühineda ka teise liiduga(teiste liitudega) selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga(liitudega).

  1. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel kui Liidu jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 Liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud esindajatest.

Jaotumisel annab jagunev Liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks. Eraldumisel annab jagunev Liit osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale liidule.

Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit sab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühingutena tegutseva liidu jagunemisel.

 

 

Põhikirjaredaktsioon on vastu võetud ja kinnitatud Lääne-Virumaa Spordiliidu üldkoosolekul

______19.12.2008____(päev, kuu, aasta) aastal Rakveres.